EESTI VEINIKULTUUR LÄBI AEGADE 

VARASEMAD TEATED JA KESKAJA KOMBED

Ajaloolised allikad kinnitavad, et juba 13.–14. sajandi Liivimaal kasvatati aedades õunu, pirne ja kirsse. Alates 15. sajandist leidub teateid Tallinna linnakodanike puuviljaaedadest. Neist viljadest valmistati tõenäoliselt ka puuvilja- ja marjaveine, kuid ühiskonna kõrgematesse kihtidesse jõudsid peamiselt Saksamaalt, Itaaliast ja Hispaaniast imporditud viinamarjaveinid. Rahva seas olid seevastu levinumad mõdu ja kohalikud marjaveinid. 

Uurides sugupuid selgus, et näiteks Lohusuu kõrtsmik Carl ( surm. ~1680) oli Rooswald Red veinikoja veinimeistri isapoolne kõige esimene teadaolev esivanem. 


VEIN KIRIKUS JA MÕISATES

Eesti kirikutes kasutati kohalikke marjaveine, eelkõige kirsiveini, ka armulauaveinina – eriti olukordades, kus viinamarjavein ei olnud kättesaadav või osutus liiga kalliks. Mõisates valmistati nii marjaveine kui ka kasvuhoonetes kasvatatud viinamarjadest veini.

19. sajandi teisel poolel, pärast talude päriseksostmise algust, hakkas veinitegu levima ka talurahva seas – eeskujuks mõisnikud ning tooraineks oma maal kasvatatud viljad.


EESTI VEINIMAASTIK TÄNAPÄEVAL

Tänapäeval tegutseb Eestis ligikaudu 30 väiketootjat, kellest umbes kaks kolmandikku kuulub Eesti Veinitee ühendusse. Enamik neist valmistab puuvilja- ja marjaveine, kuid üha enam on ka viinamarjakasvatajaid.

Mõned verstapostid:'
2013 – Jaagu Annemäe talu tõi turule esimese ametliku Eesti viinamarjaveini

2014 – tegevust alustasid Jaanihanso Siidrivabrik ja Valgejõe Veinivilla

2016 – kultuurmustikaveini valmistas praegune Rooswald Red veinikoja veinimeister

2024 – Eesti Veinitee liikmed tootsid kokku ligikaudu 80 000 liitrit erinevaid puuvilja-, marja- ja vahuveine


MAINE MUUTMINE JA UUED SUUNAD

Pärast nõukogudeaegsete kolhoosiveinitehaste sulgemist jäi puuvilja- ja marjaveinidele Eestis külge negatiivne kuvand – neid peeti magusateks, odavateks ja isegi tervist kahjustavateks jookideks. Sarnane hoiak valitses pikka aega ka traditsioonilistes veinimaades, kus marjaveine ei hinnatud kõrgelt.

Tänaseks on see suhtumine hakanud muutuma mitmel põhjusel. Soojenev kliima suunab viinamarjakasvatust üha enam põhjapoolsetesse piirkondadesse, kus katsetatakse uusi sorte ning pööratakse rohkem tähelepanu puuvilja- ja marjaveinide valmistamisele. Samal ajal on toidumaailmas kasvamas huvi kohaliku tooraine, traditsiooniliste töövõtete ja eheda maitse vastu, millega marjaveinid loomulikult haakuvad. Lisaks otsivad veinisõbrad üha enam uusi ja eristuvaid maitseelamusi – marjad nagu mustsõstar, kirss või põldmari pakuvad võrreldes klassikaliste viinamarjasortidega selgelt omanäolisemaid ja meeldejäävamaid maitseprofiile


EESTI LOODUSLIKUD EELDUSED VEINIVALMISTAMISEKS

Eesti paikneb viinamarjakasvatuse maailma põhjapiiril, kuid siinne jahe kliima ning pikad valged suveööd loovad väga head tingimused paljude marjade ja puuviljade kasvatamiseks.

Eestis kasvatatav tooraine:

  • Traditsioonilised viljad: õunad, rabarber, sõstrad, vaarikad, maasikad, ploomid, kreegid
  • Ebatraditsioonilised toorained: võilill, nõges, kasemahl
  • Viinamarjakasvatus: alates detsembrist 2021 kuulub Eesti ametlikult viinamarjakasvatuspiirkonda A koos Saksamaast, Luksemburg, Belgia, Taani, Iirimaa, Madalmaad, Poola, Rootsi ja UK ning Tšehhiga. Eesti puhul kehtivad samad reeglid nagu Saksamaa Moseli viinamarjakasvatuspiirkonnas.


EESTI VEINID TOORAINE JA STIILI JÄRGI

Valged veinid ja vahuveinid

  • Peamised toorained: rabarber, ebaküdoonia, valge ja roheline sõstar, õun
  • Levinud on nii ühe tooraine veinid kui ka segud

Roosad veinid ja vahuveinid

  • Näited: rabarber+maasikas, õun+jõhvikas
  • Heledate ja punaste marjade kooslus annab roosa värvuse ja maitseküllase tulemuse
  • Ploomiveine valmistatakse vähem

Punased veinid ja vahuveinid

  • Enam kasutatavad toorained: must sõstar, aroonia, vaarikas, punane sõstar
  • Samuti: pohl, jõhvikas, murakas, sinikuslapuu
  • Tammevaadis laagerdumine lisab veinidele sügavust ja keerukust

Dessertveinid

  • Stiil liigub kuivema ja poolkuiva suuna poole
  • Valmistatakse järelmagustamise või külmkontsentreerimise meetodil


PUUVILJAVEINID MAAILMAS

Puuvilja- ja marjaveinide valmistamine on maailmas laialt levinud

  • Õunavein ja siider: Inglismaa, Saksamaa, Hispaania, USA, Argentina, Austraalia
  • Ploomivein: Jaapan, Korea, Hiina, Taiwan
  • Granaatõunavein: Armeenia, Iisrael
  • Mustikavein: Kanada


Viited: 1. Eesti Sommeljeede Erakool. Veinitundja baaskursus 2025, Moodul 1 lk 128-130. 2. Veebileht geni.com (vaadatud 20.12.2025). 3. Veebileht veinitee.ee (vaadatud 20.12.2025).